[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ajast ja arust {olema}
iganenud, väga vananenud {olema}
♦ Ajast ja arust autoloks, mantel.
♦ Ajast ja arust vaated, meetodid.
♦ See seisukoht on nüüd küll ajast ja arust.

arveid õiendama; arveid klaarima [kellegagi]
kellelegi solvangu, halva teo vms eest tasuma, kätte maksma
♦ Küll ma sinuga ükskord arved klaarin!
♦ Seda ma sulle ei kingi.
♦ Mis arveid neil küll omavahel õiendada on?
♦ Vihkavad teineteist nagu ussi aia all.

[kellestki-millestki] ei saa suurt (suuremat) asja; [kellestki-millestki] ei saa õiget asja
kellestki või millestki ei tule midagi head, mõistlikku
♦ Ega sellest tööst sinu käes õiget asja ei saa, las ma ise teen ära.
♦ Sellest poisist küll suurt asja ei saa, ta on nii laisk ja pika taibuga pealegi.
→ ei saa head nahka

hammaste vahele viskama hlv
kellelegi midagi vastu tahtmist andma, et tüütust nõudlejast lahti saada
♦ cit Tõsi küll, Fredi on pillaja, aga kui talle korraga suurem tükk hammaste vahele visata, siis õpib vahest ka varanduse väärtust ja oma isa austama. J. Semper

keela ja kaitse
kohkumist, imestust, üllatust väljendav hüüatus
♦ cit Keela ja kaitse, justkui polekski soosillast jutt, vaid pagan teab mis ilma imest. O. Jõgi
♦ cit Keela ja kaitse! Küll lähevad (hundid) häbematuks, sest ajast, kui Suli ära viidi. Õue tungivad sisse. A. Kitzberg

klaasi põhja vaatama; pudeli põhja (pudelipõhja) vaatama; pudelisse vaatama; topsi põhja vaatama; pitsi põhja vaatama
alkoholi kurjasti tarvitama, jooma, purjutama
♦ Mehed olid sügavalt pudeli põhja vaadanud.
♦ Ta armastab pudeli põhja vaadata, sellest need tülid.
♦ Üha sagedamini vaatab ta topsi põhja, sellest ei tule küll midagi head.
♦ Ta vaatab sügavamale klaasi põhja, kui pea kannab.
♦ Taarub kergelt, nähtavasti on pitsi põhja vaadanud.
♦ cit... liiga sageli vahtisid klaasi põhja – kes siis sedaviisi saab äri ajada? Viin ja naised ajavad meele peast... J. Kärner

kogu hingega
andunult, millelegi täiesti pühendunult, jäägitult, suure hoolega
♦ Küllap ta toime tuleb, sest ta on kogu hingega asja juures.

kõva pähkel
raske ülesanne, keeruline probleem
♦ Ära muretse, küll me sellest asjast jagu saame, on kõvemaidki pähkleid puretud.

käib küll; käib kah
hädapärast, kuidagimooodi sobib, kõlbab
♦ Peremeest temast pole, aga sulaseks käib küll. – Paremat kirvest mul pole. – Küll ta käib!

kärna keerama; kärna panema
1. äigama, virutama, matsu, obadust andma
♦ cit... aga kui ikka kärna (püssist) panid, olgu siis lind kui kaugel tahes – otsekohe tabas. H. Nurmik
2. kellelegi halba tegema
♦ Keeras mulle oma kaebekirjaga sellise kärna, et ma pole sellest siiamaani toibunud.

külge jääma
omaks võtma, omaseks saama
♦ Kui mitu korda ühte ja sama asja räägid, eks siis ikka midagi külge ka jääb.
♦ Sellest ajast jäi tal külge harjumus tõusta kell kuus hommikul.

ladvast pehme {olema}; ladvast näpistatud {olema}
mitte täie aruga {olema}, pisut napakas {olema}
♦ Sellise jutu peale ei oska küll muud arvata, kui et ta ladvast pisut pehme on.

lugu olema [kellestki-millestki]
tähtsust olema
♦ Kui on kala, siis pole lihast lugugi.
♦ Käsi valutab, aga sest pole lugu, küll ma kannatan ära.
♦ cit Kõle paistab see poiss... kuid on siis sellest lugu? J. Rannap

löögile saama; löögile pääsema
1. jaole saama
♦ Rahvast oli nii palju, et ma ei pääsenud üldse löögile, läksin tagasi.
♦ Sai esiuksest sisse, tagant poleks üldse löögile pääsenud.
♦ Saab oma küsimusega lõpuks löögile.
2. edu saavutama, initsiatiivi haarama
♦ Kus nüüd mina oma tööga temale löögile pääsen!
♦ cit Võibolla õpin mõned uued naljad juurde, vanadega ei pääse enam löögile. H. Siniorg
♦ Mängu alguses juhtis Tallinn, siis pääses löögile Tartu.

mööda külgi (külge) maha jooksma
1. ülearune, liigne, mittevajalik olema (harilikult eitavas kõnes)
♦ Ega sulgi jookseks enesetäiendamine mööda külgi maha.
♦ Ega koolitarkus kellelgi mööda külge maha jookse.
♦ Väike lisateenistus ei jookse meilgi mööda külgi maha.
2. mõjuta olema, mõju mitte avaldama
♦ Kõik teiste moraalilugemised jooksid tema puhul mööda külge maha.
♦ cit...astus ka noorrahvas, kel kuus tööpäeva näis mööda külge maha jooksnud olevat, sest jätkus võhma üksteise tagaajamiseks. A. Sinkel

nagu (kui) taevast {alla} kukkunud; nagu (kui) taevast {alla} sadanud
ootamatult ilmunud, äkki saabunud; mitte midagi teadev, taipamatu
♦ cit „Sa ei sõida minuga?“ oli Kersti kui taevast kukkunud. H. Raudsepp
♦ cit Siis tuleb välja, et Mobi niisugustest asjadest üldse midagi ei teadnud, et ta oli otsekui... taevast kukkunud. O. Luts
→ nagu (kui) pilvist (pilvest) {alla} kukkunud

nagu (kui) {ussist} nõelatud
järsku, äkitselt, kähku
♦ cit Nipernaadi hüppas püsti kui nõelatud. A. Gailit
♦ cit Poiss kargas püsti nagu ussist nõelatu. I. Sikemäe
♦ cit Nagu ussist nõelatud jooksis Aino ukse juurest eemale... O. Luts
♦ cit Alles siis, kui ta arvas küllalt juba rääkinud olevat, tuli tal järsku meelde oma tähtis ülesanne ning ta hüppas kui ussist nõelatud püsti. A. Gailit

nagu oleks kuri kannul
väga kiiresti, tormates
♦ Ta jookseb nagu oleks kuri kannul.
♦ Kõik tormasid nagu oleks neil kuri kannul.
♦ cit... üks auto viskus nurga varjust sellise hooga, nagu oleks kuri kannul. A. Jakobson

[millise] nurga all (alt)
millisest seisukohast, vaatevinklist
♦ Päris objektiivne ei suuda olla ükski kriitik.
♦ Palju sõltub sellest, millise nurga alt asjale lähenetakse.
♦ cit Kuid proovigem asjale läheneda natuke teise nurga alt. T. Roosileht

{oh, oi, sa, sina} issand {küll}; {oh, oi, sa, sina} jumal {küll}
üllatust, ehmatust, kohkumist väljendav hüüatus
♦ Sa issand, missugune kübar!
♦ Oh sa issand, kes meile tuli!
♦ cit Kanuska-eit jooksis järjest vaatama ja kadestama – sa Issand küll, kuidas mõnel inimesel võis isegi surmaga vedada! A. Gailit
♦ Sa issand, kui ilus!
♦ Issand küll, nüüd ta kukub!
♦ Issand jumal, kas sa natuke korralikumalt ei saanud kirjutatud!

{oh, oi, sa, sina} taevane jumal
jahmatust, kohkumist, imestust väljendav hüüatus
♦ cit Sa taevane jumal, kuidas üks inimene võib ometi ära juua sellise konjaki- ja viskikvantumi, sellest oleks piisanud kogu rügemendi lärmirikkaks aastapäeva pühitsemiseks! A. Gailit

[kellelgi] on sõrad vastu taevast
keegi on surnud
♦ Sellise eluviisi puhul on tal varsti sõrad vastu taevast.

[millegi] otsa saama
heale järjele jõudma
♦ Külluse, varanduse, hea põlve, leiva otsa saama.
♦ cit Kuidas nemad selle külla otsa on saanud! H. Suislepp
♦ cit... kõneldi Panga Juuliuse rahadest ja sellest, et küll see tuli nüüd koju naisevõtmise nõuga. Üks tüdruk saab hea järje otsa. A. Mälk

[millegi] otsast kinni hakkama
asja juurde asuma, peale hakkama
♦ cit Te olete tõesti nii segaselt arutanud, et ei tea, kust otsast ehk äärest kinni hakata. J. Hurt
♦ cit... näis aeg kallis olevat, sest ta hakkas... noh asja otsast kinni ja püüdis võimalikult lühidalt ja tõtates oma mõtteid väljendada. E. Vilde

pea on soe
keegi on purjus
♦ Sellest veinitilgast nüüd küll pea soe ei saa olla.
♦ cit Tõntsu saunas elas ju va ühe silmaga Ott, vana soldat, kes kogu valla vene keeli läbi sõimas, kui pea oli soe. E. Vilde

põrgu teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Põrgu seda teab, mis sellest üldse saab.

päevi nägema
raskeid aegu, vaeva ja viletsust nägema või tunda saama
♦ cit On päevi nähtud siin Maarjamaal! „Küll meie siin (Vargamäel) kahekesi sinuga päevi saame näha!“ – „Päevi saab vaene inimene igal pool näha,“ arvas Andres. A.H. Tammsaare

samm-sammult; samm sammu järel
aeglaselt, pikkamööda
♦ Samm-sammult mindi läbi tihniku.
♦ cit Aga ei, tulija ei kuulnud nähtavasti midagi, sest ta lähenes omasoodu vahetpidamata, ikka samm sammu järele, aina jalg jala ette, nagu oleks tal aega küll. A.H. Tammsaare

sarved on püsti; sarved on õieli
keegi on valmis tülitsema, kaklema
♦ Ja kohe julgus veres ja sarved püsti! ...kas seda üldse aru saab, mispärast pekstakse?
♦ cit Meie rahvas on siku sorti, nii kui vähegi midagi on – kohe sarved õieli! B. Alver (tlk)

sarvi kokku lööma
kellegagi tülitsema, riidu minema, kellelegi vastu hakkama
♦ Löö aga jah selle mehega sarved kokku, küll siis näed, mis sust järele jääb.
→ sarvi kokku panema

sarvi {pähe} tegema; sarvi {pähe} panema; sarvi {pähe} seadma
abielumeest petma, abielumehele truudust murdma
♦ cit Härgi Olümposele ei lasta, seal võitlevad ainult need mehed, kellele naised veel sarvi ei ole pannud. H. Raudsepp
♦ Naine oli oma mehele sarved teinud.2

sarvist (sarvest) {kinni} haarama; sarvist (sarvest) {kinni} võtma
hoogsalt, otsustavalt tegutsema hakkama
♦ Tuli tahtmine tööl sarvist kinni võtta.
♦ Võttis asjal sarvist kinni.
♦ Kõige tähtsamatel probleemidel tuleb sarvest kinni võtta ja need lõpuni ära lahendada.
♦ Tarvis ainult elul sarvist haarata, iga päev sellest elust on kallis.
♦ Meid üllatas see julgus, millega küsimusel sarvist haarati.

sarvi verele ajama
kedagi vihastama, õrritama, ärritama
♦ cit „Küll ajavad ikka kuramused sarved verele, kui sa mõtlema hakkad,“ ütles mees vähese vaikimise järele. A. Jakobson

segapuder
äärmiselt segane asi
♦ Mina sellest sinu perekonnaelu segapudrust küll selgust ei oska saada, katsu ikka ise kuidagi toime tulla.

suhu saama; suu sisse saama
1. midagi söödavat või joodavat maitsma või sööma, midagi söönud või joonud olema
♦ cit Villu hakkas kõige armsamini küll sööma, sest ...täna ei ole ta veel midagi suhu saanud... Juhan Liiv
♦ Võõrad road, mida keegi polnud varem suhu saanud, maitsesid hästi.
2. üldiseks kõneaineks saama
♦ cit Nõnda sai Indrek oma tassikõrvadega igamehe suhu. A.H. Tammsaare

sõrmede külge hakkama; näppude külge hakkama van
näppama, varastama kippuma
♦ cit Ja teada muidugi, ikka hakkas näppude külge seda-teist, sest kui amet ka ei austa, siis ta ometi toidab. L. Koidula

{taevast} sülle kukkuma; {taevast} sülle langema; {taevast} sülle sadama
kellelegi ootamatult, teenimatult, vaevata osaks saama
♦ Plaan on seadus, selle asemel, et seadust täita, istute ja ootate!
♦ cit Ega siis midagi taevast sülle kuku! A. Uustulnd
♦ cit Pärnu langes Hitleri sõduritele nagu küps mari sülle. P. Kuusberg
♦ cit Ei igaühele jookse iseenesest niisugune suur koht sülle. J. Mändmets
♦ cit See on ainult peen värk, mida nad kudusid, kuni naine neile ise sülle langes. O. Luts
♦ Õnn langes talle otse sülle.
♦ Ükski teaduse ega tehnika saavutus ei ole inimesele sülle sadanud, vaid on pikaajalise otsingu vili.

tühjast tükki ja kahest nahast kasukat tegema
liialdama, tähtsusetut asja tähtsana esitama
♦ Kollases ajakirjanduses on tavaline see, et tehakse tühjast tükk ja kahest nahast kasukas.

vaene kurat
vilets, saamatu, tähtsusetu inimene
♦ cit Ja pealegi seisma tema, Antoni, inimõiguste eest, kelles ta kunagi muud pole näinud kui vaest kuradit, hulgust, keda härral kõlbab rakendada vaid aerumeheks. R. Sirge

vana aadam
patune inimloomus
♦ cit... sest minu vana aadam rippus selle naise küljes kinni. F. Tuglas
♦ Vana aadam kiusab.

õnnega koos olema
hästi, edukalt, soovikohaselt minema, vedama
♦ Sai mehele ja arvas, et on õnnega koos, aga näe, mis välja tuli... Kui nii odavalt maja kätte said, siis oled küll õnnega koos.

ümber sõrme mässima; ümber sõrme mähkima; ümber sõrme keerama; sõrme ümber mässima; sõrme ümber mähkima; sõrme ümber keerama
kedagi oma tahte alla painutama, oma tahte, meelevalla alla saama, kellegi üle täielikult valitsema hakkama
♦ cit Poiss oli tal pehme käes, et mähi ümber sõrme. H. Raudsepp
♦ cit Olgu siis vahest, et kui saad kätte mõne sihukese hea tossikese, kelle saad mässida sõrme ümber ja kes kuulab sõna... R. Roht
♦ cit Mis juhtijat minust nõnda on? Ma lasin neil end ümber sõrme keerata. R. Sirge